Kihnu Kooli ajaloost

Haridust hakati andma Kihnus 18. saj. keskel, mil kool alustas tegutsemist köstri kodus. 1863 a asutati nelja õppeaastaga kirikukool. Algul õpiti piirivalvekordonis, hiljem uues kiriklas.
Peale mõisa likvideerimist kolis kool mõisahoonesse. Hoone lammutati 1892.a. ja lammutusmaterjalist kihnu_jonnehitati kiriku lähedusse koolimaja. Kool töötas samas hoones 1972. aastani.
 
Kihnlastest võrsus palju meremehi. Ainsana enne I maailmasõda veidi rohkem haridust saanud meremeheks oli kaugsõidutüürimees Jaan Uuetoa. Kõige kuulsamaks sai aga tema vend Enn Uuetoa - Kihnu Jõnn (1848-1913). Tuntuks sai ka kunstnik Jaan Oad.
Uus koolihoone projekteeriti vana kooli juurdeehitusena 160-le õpilasele. Uus koolimaja avati 17. märtsil 1972. Kool alustas Kihnu 8-klassilise koolina ja õpilasi oli 102.
70. aastatel oli koolis probleemiks sagedane õpetajate vahetus, mis oli tingitud saare eraldatusest.
70. aastate lõpus  vähenes saare elanike arv ning ka õpilaste arv koolis. Kooli lõpetanuid peibutas mandri- ja linnaelu.
1988.a. sai kooli nimeks Kihnu 9-klassiline kool.  Õpilasi oli koolis 56. 
Alates1991/92 õppeaastast kuulub kool valla alla. 25. augustil 1998 avas vastremonditud Kihnu Põhikooli Eesti vabariigi president Lennart Meri. Samal päeval ühendati ka kooli arvutiklass internetivõrku. Sama aasta oktoobris algas arvutiklassis esimene arvutikursus, mille viis läbi väliskihnlane Mihkel Türk Kanadast.
2000. aasta 1. septembril anti koolile üle peaministri tänukiri "Kaunile koolile".
2004.a. oli plaan muuta kool gümnaasiumiks.
2006.a. 31. augustil alustas kooli juures tegevust ka lasteaiarühm.