Kihnu Kooli ajaloost

 

Haridustöö alguseks on Kihnul 18. saj. keskpaik, mil kool juba tegutseb. Koolimaja puudusel käisid lapsed köstri kodus õppimas. 1863 a asutati nelja õppeaastaga kirikukool. Algul õpiti piirivalvekordonis, hiljem uues kiriklas.
 
Peale mõisa likvideerimist asus kool mõisahoonesse, mis 1892 lammutati ja mille materjalist kihnu_jonnehitati kiriku lähedusse koolimaja, milles kool töötas 1972 aastani.
 
Kihnlaste hulgas võrsus palju meremehi. Ainsana enne I Maailmasõda veidi rohkem haridust saanud meremeheks oli kaugsõidutüürimees Jaan Uuetoa, kõige kuulsamaks aga tema vend Enn Uuetoa - kihnu Jõnn (1848-1913), samuti kunstnik Jaan Oad.
 
Esialgselt oli uus maja   projekteeritud vana koolimaja juurdeehitusena 160-le õpilasele. Koolimaja  sai valmis ja anti pidulikult koolile üle 17. märtsil 1972. aastal. See oli suureks ja tähtsaks sündmuseks nii kooli ajaloos kui kogu saarel.
 
Pärast mõningat korrastus- ja viimistlustööd alustas kool õppetööd uues koolimajas täpselt kuu aega hiljem, s. o 17. aprillil 1972. aastal. Kool alustas Kihnu 8-klassilise koolina ja õpilasi oli 102.
 
Esimesel õppeaastal uues koolis oli suuremaks probleemiks õpetajate sagedane vahetus.  Eriti hull oli olukord matemaatikaõpetaja leidmisega, aasta jooksul vahetus kolm matemaatikut. Alles veebruarikuus leiti õpetaja, kes  kevadeni püsima jäi. Üldse toimus 70. aastatel koolis tihti õpetajate vahetusi, mis oli tingitud saare eraldatud olukorrast- noored spetsialistid ei tahtnud saarel pikemat aega elada.
 
70. aastate lõpus  näitab saare elanike arv pidevat vähenemistendentsi, sest edukalt  koolid lõpetanud ja kutse omandanud noored ei tule saarele tagasi, sest siin pole lihtsalt mingit tööd leida. Seepärast vähenes ka õpilaste arv koolis. Kooli kroonikaraamatus tõdetakse, et kooliskäinud noori tõmbab tõenäoliselt mandri- ja linnaelu.
 
1988. aasta 1. septembrist sai kooli nimeks Kihnu 9-klassiline kool.  Jaanuaris mindi üle viiepäevasele õppenädalale. Õpilasi oli koolis ainult 56. 1989. aastal käis folklooriansambel „Kihnumua" õpilased Põhjapärli festivalil Arhangelskis.
 
Alates1991/92 õppeaastast kuulub kool valla alla. Kool vajas hädasti kapitaalremonti, tehti uus ümberehitusprojekt ja 25. augustil 1998.a. avas Kihnu Põhikooli Eesti vabariigi president Lennart Meri. Samal päeval ühendati kooli arvutiklass internetivõrku. Oktoobris algas arvutiklassis arvutikursus, mille viis läbi väliskihnlane Mihkel Türk Kanadast.
 
2000. aasta 1. septembril anti koolile üle peaministri tänukiri "Kaunile koolile".
 
2004/5 õppeaastal tuli saare tollasel juhtkonnal idee moodustada Kihnu gümnaasium. Peale 2005. aasta kohalikke valimisi aga tühistati vastav otsus.
 
2005/6 õppeaasta sügisel võeti vastu otsus moodustada kooli juurde lasteaiarühm. Lasteaiarühma ruumid avati pidulikult 31. augustil 2006. aastal.
 
Kuna kooli nimi Kihnu Põhikool-Lasteaed oli liiga keeruline, muutis vallavolikogu kooli nimetuse Kihnu Kooliks.