Kihnu Kooli ajaloost

kihnu_jonn

Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike asutuse mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest.  

Kihnu kultuuriruum on kompleksne ja järjepidev kultuurifenomen, mis eksisteerib temale iseloomulikus looduskeskkonnas. Kihnu kultuuri silmatorkavaks omapäraks on jätkuv kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad ning unikaalne keelemurrak. Paikkondlik identiteet väljendub elatusviisides ja igapäevarõivastuses. Kihnu kultuuri- ja hariduselu iseloomustab kalendritähtpäevade ja pulmadega seotud kombestik, mis on aluseks rikkalikule folkloorile. Kihnlastest on võrsunud palju meremehi. Ainsana enne Esimest maailmasõda veidi rohkem haridust saanud meremeheks oli kaugsõidutüürimees Jaan Uuetoa. Kõige kuulsamaks sai aga tema vend Enn Uuetoa – Kihnu Jõnn (1848-1913). Tuntuks sai ka kunstnik Jaan Oad. Kihnu kultuuri üheks oluliseks alustalaks on kool. Kihnu kultuur on jätkusuutlik, kui Kihnu koolis väärtustatakse oma saare pärimuskultuuri, õpetatakse kihnu keelt ja traditsioone ning kombeid.

Kihnus hakati kooliharidust õpetama 18. sajandi keskel. Esimesed teated koolihariduse andmise kohta Kihnus on aastast 1777. Õppimine toimus talviti köstri kodus ning õppima koguti regulaarselt 6 õpilast. 

1863. aastal asutati nelja õppeaastaga kirikukool, mis algselt toimus piirivalvekordonis ja hiljem uues kiriklas. 1892. aastal asutati Kihnu algkool. Koolimaja, mis on praegune muuseumihoone ehitati ümber endisest Kihnu mõisa härrastemajast, kui mõis likvideeriti. Majas tegutseti kuni 1972. aastani, kokku 80 aastat. 

Kihnu Kool oli õigeusu kiriku abikool kuni 1919. aastani, mille järgselt muudeti kool 4-klassiliseks algkooliks. 1920. aastal kasvas klasside arv 5-klassiliseks. 1929/1930. õppeaastal muudeti Kihnu kool 6-klassiliseks. 1940/41. õppeaasta jooksul muudeti kool mittetäielikuks keskkooliks, koolikohustust suurendati 15. eluaastani. 

1947. aastal asus esimesena kihnlane Rihe Ellen Saar edasi õppima Pärnu L.Koidula nimelisse keskkooli. 

1957. aastal sai koolimaja elektrivoolu. 1959. aastal hakati õpilastele andma ühiskondlikult kasulikke töid – poisid püüdsid kala ja tüdrukud käisid põllul. 1960ndatel hakati koolis pakkuma sooja kooli lõunat, üks klass viidi õppima rahvamajja ning ühiskondlikult tehtav töö sai koolis kohustuslikuks. Samuti töötas hästi koduloo-, rahvatantsu- ja muusikaring. 1963. aastal alustati ka õhtukooli. 1962/63. õppeaastal alustas tööd 8.klass.

1966. jaanuaris põles maha kirikumõisa hoone, seal asusid poiste töökoda, suusad ja söökla koos laoga. 1969. aastal alustatu uue koolimaja ehitamist, milleks toodi üle jää uue koolimaja vundamendiblokid ja lauad. 1970. aastal sai uus koolimaja katuse. 

Uus koolimaja (praegune) avati 17. märtsil 1972. Kool alustas Kihnu 8-klassilise koolina ja õpilasi oli 102. 70. aastatel oli koolis probleemiks sagedane õpetajate vahetus, mis oli tingitud saare eraldatusest. 70. aastate lõpus  vähenes saare elanike arv ning ka õpilaste arv koolis. Kooli lõpetanuid peibutas mandri- ja linnaelu.

1972. aastal ehitati katlamaja ning koolimaja hakati kütma kivisöe asemel keskküttega. 1974. aastal avati vanas koolimajas koduloomuuseum. 

1988/1989. õppeaastast sai kooli nimeks Kihnu 9-klassiline Kool, õpilasi 56. Vabaainena tuli õppekavasse kihnu käsitöö, õpetaja Kalju Evi Vesik. Tegutsemist alustas folklooriansambel Suarõkõ Anne-Maria Burakovi juhendamisel. 

1991. aastast sai koolist kolhoosi asemel valla asutus ning muuseumist kooli asutus. 1992/1993. õppeaastal muudeti kool Kihnu Põhikooliks.

25. augustil 1998 avas vast remonditud Kihnu Põhikooli Eesti Vabariigi president Lennart Meri. Samal päeval ühendati ka kooli arvutiklass internetivõrku. Sama aasta oktoobris algas arvutiklassis esimene arvutikursus, mille viis läbi väliskihnlane Mihkel Türk Kanadast.

2004/2005. õppeaastal otsustati saarele teha gümnaasium, kuid see ebaõnnestus mitmel põhjusel. 2006/2007. õppeaastal (31.08.2006) alustas kooli juures tööd lasteaiarühm (esmakordselt Kihnu ajaloos) ja kooli nimetuseks sai Kihnu Kool. Sügisel alustas alushariduse rühm tööd 17 lapsega, aprillikuuks oli nimekirjas 19 last. Teine rühm avati 12. märts 2012. Teine rühm lõpetati 31. detsember 2015.

Koolijuhid ja õpetajad on läbi ajaloo Kihnus tihti vahetunud.

Koolijuhid

1922 A.Tuisk

1927 Marta (Johanson) Rannit

1933 Theodor Saar

1941 August Levandi

1945 Elmar Randma

1951 Milda Leppik

1954 Endel Kandimaa

1962 Heino Pajula

1965 Elmar Randma

1984 Eevi Türk

2001 Rein Kupri 

2005 Ilja Tuhk

2006 Lea Jõgisuu

2010 Heido Pärtel 

2013 Toomas Pajula

2018 Jaan Urvet

2020 Jana Ruubel

 

Õpilaste arvu prognoos

Klass õ/a

2020/21

2021/22

2022/23

2023/24

2024/25

2025/26

2026/27

9

2

3

5

6

5

9

3

8

3

5

6

5

9

3

6

7

5

6

5

9

3

6

2

6

6

5

9

3

6

2

1

5

5

9

3

6

2

1

2

4

9

3

6

2

1

2

2

3

3

6

2

1

2

2

3

2

6

2

1

2

2

3

2

1

2

1

2

2

3

2

3

Kool kokku

41

40

39

34

32

29

23

Lasteaed

14

15

13

11

8

6

3

Kool + lasteaed

56

57

52

47

42

37

28

Kodus

3

2

0

0

0

0

0

Kokku saarel

59

59

52

47

37

37

28