« Tagasi

Kihnu valla seisukoht kõrvalmaanteede üleandmisele

Kihnu Vallvolikogu pöördumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole

Kihnu valla seisukoht kõrvalmaanteede üleandmisele

 

Olete saadetud kirjas märkinud, et seoses kavandatava Vabariigi Valitsuse aruteluga kõrvalmaanteede üleandmise teemal palute kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet:

  1. kas kohaliku omavalitsuse üksus oleks eelduslikult nõus riigi kõrvalmaanteede üleandmisega analüüsis esitatud mahus ja teehoiuvahendite kalkulatsiooni alusel täielikult, osaliselt või ei nõustu üldse;

  2. palume võimalusel selgitada oma vastust ning mittenõustumise puhul esitada vajalikud tingimused, et üleandmise protsess osutus võimalikuks;

 

Tutvunud saadetud kirja ja analüüsiga, edastame omapoolse seisukoha lähtuvalt nii Kihnu valla kui väikesaarte aspektist üldiselt.

 

Tõepoolest, ka Kihnu vallas on kõrvalmaanteid, mida ei oleks paslik käsitleda riigimaanteedena. Üheks selliseks teeks on kõrvalmaantee 19143 Liiva-Jäätee, pikkusega 0,7 km. Tegemist on männimetsas asuva pinnasteega, mida kümme ja enam aastat tagasi kasutati jäätee pealesõiduna. Uuemal ajal seda enam sellel otstarbel ei kasutata (jäätee rajatakse uuest asukohast) ning teed kasutavad kohalikud ja puhkajad mere äärde pääsemiseks. Nimetatud tee hooldamise osas, kas seda üldse tehtud on mingil viisil, jääme meie vastuse võlgu. Küll aga teame, et oleme selle tee kohalikuks teeks võtmise ettepaneku oleme teinud varemgi, kuid sellest on riik keeldunud.

 

Teiste Kihnu valla teede osas, mis on analüüsis märgitud üleantavateks, ei näe Kihnu vald otsest põhjust, miks need ei võiks olla jätkuvalt riigi kõrvalmaanteed. Seda enam, et alles seitse aastat tagasi (23.01.2013) andis vald riigile üle näiteks enam kui poole Lemsi-Sääre (nr 19145) tee tänasest pikkusest. Samuti anti täies koosseisus üle Sääre-Lennujaama tee (nr 19146). Tol hetkel pidas riik asjakohaseks need teed vastu võtta riigiteedeks, sest ühendavad saarele olulisi transpordipunkte. Vaadates kõrvalmaanteede küsimust väikesaarel laiemast vaatenurgast, tagab riik nende teede hooldamisega ligipääsu lennu- ja laevaühendusele eriolukordade puhul ning riigikaitselistel eesmärkidel. 

 

Märgime, et Kihnu saarvalla puhul riigi kõrvalmaanteede üleandmine kohaliku omavalitsuse üksusele ei oleks täielikult negatiivne samm. Kaalutluskohaks on Maanteeameti tüüpvastused omavalitsuse saadetud projekteerimistingimuste ja ehituslubade osas, mis ei arvesta väikesaare olustikku (väljakujunenud asustusmuster ja selle hajaasustuslik iseloom) ja on ebaproportsionaalsed. Maanteeameti soov asuda Kihnu valla elamuarenduse planeerija rolli on omapärane ka selles võtmes, et kuigi elamuid suunatakse rajama 20 meetri kaugusele tee servast (viidates liiklusohtlikele olukordadele ja tee ohutusele), siis näiteks korduvalt väljatoodud liiklusohtlikku ristmikku  saare keskel, kus ametil on reaalne võimalus liiklejate ohutust suurendada, vähemalt viimase viie aasta jooksul ohutuks muuta ei ole suudetud. Nii et sellest vaatenurgast lähtudes oleks tee omandiküsimuse muutus kindlasti positiivne samm ja võimaldab kohalikke olusid paremini arvestada. Vastava soovituse on andnud ka Maanteeamet ise. Muidugi ei ole see tõsiseltvõetav argument, sest mis tegur takistab ametit ka täna arvestamast kohalikke olusid läbi asjakohaste kaalutluste, selmet rakendades tüüpkooskõlastusi?

 

Tulles tagasi analüüsi juurde, siis selle üheksandal leheküljel on toodud välja funktsionaalse lähenemise kirjeldus: "Näiteks võiks kaaluda n-ö funktsionaalset lähenemist, mille korral riigi kõrvalmaantee funktsiooniks on linnade ja alevike vahel ühenduse tagamine üldjuhul mööda optimaalsemat marsruuti. Ülejäänud kohalikku liiklust koguvad või jaotavad teed oleksid sellisel juhul kohalikud teed. Selliselt jääks riigile kohustus tagada ühendus omavalitsuse keskuse asustusüksuseni, riigi poolt korraldatava ühistranspordi (rongid, parvalaevad) terminalideni ja nende vahel, väikesaartel avaliku sadamaga ühendus, reisijate piiriületuskohani, juurdepääs riigi huviga objektidele sõltumata liiklussagedusest. Samas on aga ka võimalik jätkata tänase halduspraktikaga, kus igal üksikul juhul kaalutakse, kas teel (sh tänaval) esinevad riigitee tunnused." Kihnu valla teedevõrk vastab üldjoontes sellele kirjeldusele ning taoline funktsionaalne lähenemine on sobilik. Lisada tuleks pääs lennujaamani.

 

Kuivõrd analüüsi eesmärk on jõuda järelduseni, mis näitab, et tõepoolest on vajalik kõrvalmaanteede võrgustikku olulisel määral vähendada, teevad analüüsi koostajad leheküljel 18 järgmise ettepaneku: "Ettepanek sisaldab olulisel määral riigiteede üleandmist ka väikesaartel. Selliselt rakendatakse Vormsil, Kihnul ja Ruhnul ühetaolist lähenemist muude väikesaartega ning saartega tervikuna. See tähendab, et Vormsil (+35,4km), Kihnul (+14,5km) ja Ruhnul (+3,9km) suureneb kohalike teede võrk. Võrdluseks võib välja tuua, et näiteks Naissaarel, Abrukal ja Piirissaarel ei ole praegu ühtegi riigiteed, kuid saarte pindalad ning saartel paiknev taristu (riigi äriühingule kuuluvad sadamad ja lennuväljad) on sarnased." 

 

Antud juhul ilmneb analüüsi koostajate kompetentsi vähesus väikesaarte teehoiu osas, sest väikesaarte osas ei ole midagi analüüsitud. Konstanteering, et Piirissaarel ei ole riigiteid, ei ole argument. Lisaks elanike arvule, külastajate arvule ning liiklustihedusele ei ole analüüsitud tee-ehitusega kaasnevaid aspekte.

 

Väikesaarte puhul tuleb arvestada kitsendusi materjaliveo puhul, sest tee-ehituslikke materjale ei saa vedada kohale liinilaevaga, vaid tuleb tellida selle tarbeks eraldi veod. Seega materjali vedu tee-ehituseks ei ole kindlasti samas hinnasuurusjärgus kui mandril ning vajalik on koostada alamanalüüs tegelike teehoiuga kaasnevate kulude väljaselgitamiseks. Kihnu saare puhul on üleantavateks kavandatud 14,5 kilomeetrist kõrvalmaanteedest 13,8 km on kattega teed ning nende hooldamiseks ei piisa profileerimisest ega kruusaveost kohalikust karjäärist. Kohati on teekatte olukord selline, et vajab täielikku rekonstrueerimist ning korduspindamisest ei piisa. Seetõttu lähtume kriitiliselt analüüsi  leheküljel 21 toodud seisukohta: "Arutelude käigus on mitmel korral tõstatatud küsimust selle kohta, mis seisundis tuleb riigi kõrvalmaanteed omavalitsustele üle anda. On mõistetav omavalitsuste soov võtta vastu teid, mis on värskelt remonditud ning tolmuvaba kattega, kuid tuleb arvestada, et suur osa riigitee kriteeriumitele mittevastavatest teedest on kruusateed, kus liiklussagedus on väga madal ning insener-tehniliselt puudub objektiivne vajadus nende teede ümberehitamise järele. Seetõttu ei ole vastavad investeeringud üldjuhul tasuvad. Ettepanek on anda teed üle olemasolevas nõuetele vastavas seisundis ilma täiendavaid investeeringuid tegemata. Tulevikus saavad omavalitsused planeerida iseseisvalt kohalike teede võrgu arendusi vastavalt kohalikele vajadustele ning omavalitsuse prioriteetidele." 

 

On arusaadav, et kruusateid ei saa üle anda pinnatud teede nime all, kuid kui täna on Kihnu vallas osaliselt riigiteed lõiguti väga kehvas korras ning Maanteeamet ei suuda tagada tee korrashoidu, ei tähenda see seda, et Kihnu vald peaks nõustuma tingimusteta sellistel tingimustel tee üle võtma ja hakkama seda kohe täielikult rekonstrueerima. Elementaarne sõidetavus tuleks tagada enne üleandmist.

 

Analüüsi peatükk 5 "Üleantavate teede rahastamine" ei käsitle väikesaarte riigiteede hooldamise ja rekonstrueerimise kulusid ning nende eriarvutusi. Õigupoolest ei käsitle analüüs üldse arvutusi. Ilma nendeta ei ole võimalik anda hinnangut, kas teede üleandmisega kaasnev toetus on saarvaldadele piisav. Millist teelõiku missuguse toetusmääraga arvestada, ei ole meile üheselt selge. On ilmselge, et väikesaarte puhul ei ole võimalik lähtuda ühetaoliselt mandril asuvate teedega. Näitena võime tuua olukorra, kus Ruhnu saarel riigiteede hooldamise ja rekonstrueerimise kulusid ei saa võrrelda näiteks Läänemaa mandriosas asuvate riigiteede hooldamise ja rekonstrueerimise kuludega. Seega enne arutelu jätkamist palume MKMil esitada detailne kalkulatsioon hooldus ja rekonstrueerimiskulude kohta Kihnu valla teede kohta ning näidata ära, kust pärinevad lähteandmed (liiklussagedus, arvestuslik tee laius ja sellele vastav finantseering). Samuti esitada andmed väikesaarte teehooldele kulunud tegelike maksumuste osas, mis on pärit varasema tee hooldaja, AS Eesti Teed käest.

 

Teeme ühtlasi ettepaneku töötada välja kalkulaator, mis igale omavalitsusele annab selge ettekujutuse, millistele analüüsi lisas 5 toodud kriteeriumitele tee (lõiguti) vastab. Nii on võimalik omavalitsusel saada täpselt aru, millisest teehoiukulust/toetusest käib jutt ning kui suurt toetust kavandab riik eraldada ning KOV ei pea selleks eraldi arvutusi teostama. 

 

Kihnu valla puhul tuleb teede üleandmise küsimusega paralleelselt käsitleda Kihnu kruusakarjääri tasuta üleandmist kohalikule omavalitsusele. Kuivõrd tee-ehituslikuks otstarbeks riik seda enam ei vaja (kõik teed on pinnatud teed), peaks karjäär kuuluma sellisel juhul Kihnu vallale.


 

Kokkuvõtvalt:

  1. oleme nõus üle võtma riigi kõrvalmaanteeks oleva pinnastee, kui sellega kaasneb tee hooldamiseks vajaliku kruusakarjääri tasuta üleandmine Kihnu vallale;

  2. teiste teede osas oleme valmis läbirääkimisi jätkama, kui MKM koostab detailse kalkulatsiooni, millest nähtub riigiteede ülevõtmisega kaasnev konkreetne teehoiueraldis ning väikesaarte, sh Kihnu, teehoiueraldis arvestab väikesaarte koefitsienti;

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Paal Põlluste

Volikogu esimees