Keskonnaameti infovoldik

Keskkonnaameti infovoldik


Läänemere päeval pöörame tähelepanu Läänemerele, selle mitmekesisusele ja väärtusele. Sel päeval korraldatakse Eestis, Soomes, Rootsis ja Venemaal erinevaid ettevõtmisi, mille eesmärk on innustada inimesi ja organisatsioone pöörama rohkem tähelepanu Läänemere olukorrale ning tegema konkreetseid tegusid selle parandamiseks.
 
Läänemere päev sünnib ühistest tegevustest ja kogukonnatundest. Kutsume kõiki, nii üksikisikuid kui organisatsioone, võtma osa Läänemere päevast 26. augustil 2021. Vaata Läänemere päeva 2021 programmi siit (link).
 

Neljapäeval, 5. augustil Kihnu Tervisekeskuses võimalus teha uuringuid.

 


Lindude gripi oht ei taha raugeda, levimas on uus linnugripitüvi
 
 
 
Kui tavaliselt lõppeb lindude gripi levik lindude pesitsusajaga, siis sellel aastal pole gripi levik pidurdunud. Tuvastatud on Eestis uus kõrge patogeensusega ja teistele loomadele ja lindudele edasikanduv linnugripitüvi H5N1. Endiselt tuvastatakse lindude grippi ka meie lähiriikides.
 
Euroopas, sh Eestis on levinud peamiselt kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüved H5N8 ja H5N1. Viimast tüve tuvastati mais Matsalus kahel hukkunud merikotka pojal ning eelmisel nädalal Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal hukkununa leitud lindudel.
 
Kuna käes on lindude pesitsusaeg, siis erinevate liikide linnupoegadel, eriti just veelindude (pardid, haned, luiged) ja röövlindude (pistrikud, viud, kotkad) poegadel on suur risk nakatuda ja surra. Seetõttu tuleks võimalusel vältida laidude külastamist, et vähendada haiguse jõudmise riski kodulindudeni.
 
Lindude gripi H5N1 viirusetüve on Hollandis tuvastatud kahel rebasel ja H5N8 viirusetüve hülgel Ühendkuningriigis ja Rootsis. Viiruse ülekandumine loomadele on kindlasti murettekitav, sest see näitab, et viirus muteerub ning levib ja kohaneb paremini. Amet asub uurima surnuna leitud või kütituid rebaseid lindude gripile, et saada ülevaade, kas ka Eestis viirus imetajale kandub.
 
 
Kõrge patogeensusega lindude grippi saab kodulinnupidaja ennetada rakendades järgmisi bioturvalisuse meetmeid:
 
  • väldi igasugust kokkupuudet metslindudega, vajadusel kaitstes oma linde metslindudega kokkupuute eest võrkude, katuste, kanga või muu asjakohase vahendiga;
  • aseta lindude joogi- ja söödanõud siseruumi või varikatuse alla, mis takistab metslindude ligipääsu;
  • pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi;
  • ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
  • enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud;
  • juhul kui märkad lindudel ebatavalist suremust, munatoodangu, söömise ja joomise järsku langust, siis teavita sellest veterinaararsti;
  • välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
 
Rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.
 
 

 

Miks vaktsineerida ennast COVID-19 ehk koroonaviiruse vastu?

  • Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
  • Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Näiteks Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.
  • Vaktsineerimine leevendab inimesele piiranguid: näiteks praegu ei pea vaktsineerimiskuuri läbinu lähikontaktsena või piiri ületades isolatsiooni jääma 6 kuu jooksul alates kuuri läbimisest. Vaktsineerimistõend hakkab peatselt andma võimalusi lihtsamaks reisimiseks ja näiteks suurüritustel osalemiseks.
  • Vaktsineerimine lubab taastada haiglates plaanilise ravi mahu. Teised tervisehädad pole maailmast kadunud. Inimesed saavad kiiremini ravi, mida nad vajavad.
  • Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.

Kuidas saan vaktsineerimisele?

  • Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digilugu.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri või riigiinfo telefonil 1247 (seitse päeva nädalas kl 8-20).

 

Kes saavad vaktsineerida?

  • COVID-19 vastu oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 16. eluaastast.
  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid on soovituslik vaktsineerida ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist

Millal on end kõige mõistlikum covid-19 vastu vaktsineerida?

  • Soovitame vaktsineerida esimesel võimalusel. Tõhus kaitse tekib kuni kahe nädala jooksul pärast teist vaktsiinidoosi (vaid Jannseni vaktsiini puhul tuleb teha üks kaitsesüst). Selleks, et sügisese viirustelaine ja võimaliku covid-19 kolmanda levikulaine ajaks kaitstud olla, tuleb kaitsesüstid kätte saada juba suvel.

 

Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimist?

  • Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
  • Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
  • Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
  • Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
  • Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva.

Mida arvestada pärast vaktsineerimist?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, helista perearstide infotelefonile 1220.

Kui mul on küsimusi COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta, siis kuhu pöörduda?

 

  • Paljudele küsimustele on vastused veebilehel www.vaktsineeri.ee
  • Küsimustele aitab vastuseid leida ka riigi infotelefon 1247

 

 

 

 

 

Kõik Eestis saadaolevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist COVIDisse

 

Dr. Arkadi Popov, Lääne-Tallinna Keskhaigla juht

 

Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut konkreetse haigusetekitajaga kohtudes organismi kaitsta. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem.

 

Samuti aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud.

 

Maailm on avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. Seda näeme ka praegu, kus covid-19 on kogu maailma olukorda muutnud. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.

 

Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teistele ravimitele võivad ka vaktsiinide kasutamisega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad. Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.

 

Haiguse vältimine alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Samuti on vaktsineerimine väga tõhus ja ohutu viis kaitsta end tõsiste tagajärgede eest. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust. Samuti on vaktsineerimine vabatahtlik.

 

Eestis ja Euroopas on hetkel kasutamiseks loa saanud neli vaktsiini. COVID-19 vaktsiinid on kõik ühtviisi ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed. Kiirendatud müügiloa taotlemisel ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud ja sealhulgas vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.

 

Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus COVID-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Eestis on praeguseks vaktsineeritud tervishoiutöötajate haigestumine juba langenud. Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.

 

Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri. Samuti on võimalik covid-19 vaktsineerimiseks aeg broneerida riigi infotelefonil 1247. Rohkem infot vaktsineerimise kohta saab siit: https://vaktsineeri.ee/

 

 

 


HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga on tasuta õigusabi pakkunud juba 4 aastat ning selle ajaga on õigusabi saanud 37 000 inimest. Õigusabi saab 16. suuremas maakonna-keskuses kohapeal ning ka emaili või videsilla vahendusel. Nõustamise aeg tuleb eelnevalt registreerida aadressil www.hugo.legal või telefonile 6 880 400 helistades.
 
HUGO esindused asuvad 16 linnas üle Eesti: Tallinn, Tartu, Pärnu, Rapla, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Jõgeva, Paide, Narva, Jõhvi, Rakvere, Haapsalu, Kuressaare ning Kärdla.
 
Kes saavad tasuta õigusabi?
 
Tasuta õigusabi saavad kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot.
 
Millises mahus tasuta õigusabi saab?
 
Tasuta on esimesed kaks nõustamise tundi ning HUGO kogemus näitab, et esimese kahe tunniga saavad ka enamlevinud probleemid lahendatud – keskmine nõustamise aeg on 2,2 tundi. Kui kahest tunnist jääb väheks, saab juurde veel 3 tundi soodushinnaga 45€/h ning lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades saab soodushinnaga õigusabi kuni 10 tundi.
 
Tasuta õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda ühekordne omaosalus-tasu 5 eurot, mis tagab inimesele kuni kalendriaasta lõpuni võimaluse soodustingimustel õigusabi saada. Alaealised on omaosalustasust vabastatud.
 
Kuidas tasuta õigusabi saab?
 
Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saamiseks tuleb aeg juristi vastuvõtule registreerida aadressil www.hugo.legal või telefonile 6 880 400 helistades. Valida saab kolme nõusta-mise võimaluse vahel – kontoris juristiga kohtudes, videosilla vahendusel või e-maili teel.
 
HUGO 45 juristi on nelja aastaga abistanud jub 37 000 inimest üle Eesti ning inimeste peamised mured on olnud seotud:
* võlaõigusega (vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega)
* perekonnaõigusega (elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid)
* töövaidlustega
* pärimisasjadega
* naabrite- ja korteriühistu liikmete vaheliste vaidlustega
* suhtlemisel kohalike omavalitsustega
 
HUGO meeskond on ehitanud inimeste abistamiseks ka mitmeid õigusroboteid, enamus neist abistavad inimesi tasuta. Õigusrobotid on leitavad kodulehel www.hugo.legal
 
Info saamiseks võib alati helistada HUGO telefonile 6 880 400

Eesti mereala planeeringu koostamisel on jõutud kooskõlastamise ja arvamuste andmise etappi. Paralleelselt sellega viiakse läbi ka täiendav avalikustamine. Kooskõlastamine ja avalikustamine toimub perioodil 18.05-18.06.2021. Arvamusi ja ettepanekuid planeeringule ning mõjude hindamisele saab 18. juunini esitada Rahandusministeeriumile e-posti aadressil info@fin.ee. Tutvu täpsustunud materjalidega siin.


 

 

Lisainfo lehel VABAD TÖÖKOHAD KIHNUS


Kihnu Vallavalitsus avab  tegevustoetuste II taotlusvooru  alates 10. maist  2021. Taotlusvoor on avatud 31. maini 2021.

Toetuste taotlemine ja menetlemine toimub Kihnu Vallavolikogu 16. veebruari 2017 määruse nr 1 „Kihnu valla toetusfondi kasutamise kord"  alusel.

Tegevustoetuse taotlemiseks esitada määruse lisa 1 kohane taotlus koos lisa 1.1 kohase tegevustoetuse eelarvega.

 

Toetusfondi määrus ja taotluste vormid asuvad valla veebilehel www.kihnu.ee, ettevõtluse valdkonna all.

 

Taotlused koos nõutud lisadokumentidega esitada hiljemalt 31. maiks 2021 elektrooniliselt aadressil info@kihnu.ee või paberkandjal aadressil: Kihnu Vallavalitsus, Linaküla, Kihnu vald, 88003 Pärnumaa.


Kihnu Vallavalitsus kuulutas välja suulise enampakkumise Sadamakõrtsu kinnistul müügikoha rendile andmiseks toitlustusteenuse pakkumiseks. Müügikoht antakse kasutusse perioodiks 01.06.2021-30.09.2026. 

Suuline enampakkumine toimub Kihnu rahvamaja fuajees, 17.05.2021 kell 13:00. Pakkumisel osalemise soovist palun teada anda hiljemalt 13.05.2021 e-posti aadressil assistent@kihnu.ee või telefonil 4469910. 

 
 
 

 


Kihnu Vallavalitsus kuulutas välja kirjaliku enampakkumise üüripinna rendile andmiseks Suaru sadama turuhoones. Konkursi  eesmärgiks on leida turule toitlustusteenuse pakkuja suvehooajaks. Pakkumised tuleb esitada kinnises ümbrikus märksõnaga "TURU KOHVIK" Kihnu Vallavalitsusele, aadressil Kihnu vald, Linaküla, hiljemalt 17. mai 2021 kell 10:00.

 

 


Anname teada, et KredEx avab 12.04.2021.a. lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru. Taotlusvoor on avatud kuni 31.05.2021.a.


Toetus on suunatud madala sissetulekuga peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19 aastast (kaasa arvatud) last ja kes moodustavad ühise leibkonna. Toetussumma on kuni 10 000 eurot. Kolme- ja neljalapseline pere, kellele on eelnevalt ühe korra kodutoetust eraldatud, saab teistkordselt toetust taotleda 5000 eurot. Viie- ja enamalapseline pere, kellele on eelnevalt ühe korra kodutoetust eraldatud, saab teistkordselt taotleda 10 000 eurot.

Toetust saab taotleda:

  • eluruumi ostmiseks, kui perel puudub isiklikku omandisse kuuluv eluruum või kui see ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Ostetava eluruumi ostuhind ei tohi olla suurem kui viiekordne toetussumma. Eluruumi ei tohi osta leibkonnaliikmelt või temaga otse- või külgjoones suguluses olevalt inimeselt;
  • ehitamisega seotud tegevusteks, kui leibkonna omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Ehitamise all mõeldakse taotleja või tema kuni 15 aastase lapse omandis oleva eluruumi renoveerimist, ümberehitamist, laiendamist, püstitamist, tehnosüsteemide või –võrkude rajamist, muutmist või asendamist, tegevuste elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalvega soetud kulude katmist. Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik 20% toetussummast.


Olulisemad tingimused:

  • Taotleja on seaduslik vanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendaja(d), eestkostja(d) ja kasuvanem (vanema elukaaslane, kes ei ole ühegi leibkonnas kasvava lapse seaduslik vanem). Kui leibkonnas on 2 vanemat, peavad mõlemad vanemad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ja esitama taotluse koos ning neid käsitletakse koos taotlejana.


Leibkonnaliikmeteks loetakse alati:

  • taotleja;
  • taotleja praegusest või varasemast kooselust sündinud või eestkoste või hoolduslepingu alusel peres kasvavad vähemalt kolm kuni 19- aastast last (k.a).


Leibkonda võivad peale nende kuuluda ka täiendavad leibkonnaliikmed:

  • * taotleja 20. kuni 21. aastane laps, kes on õpilane/üliõpilane:
  • * taotleja üle 19. aastane puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud laps;
  • taotleja vanaduspensionieas, puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud vanem.

 

  • 2020. aastal saadud maksustatav tulu ei või olla suurem, kui 355 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Tulu hulka arvestatakse kõik eraisikuna ja ettevõtjana teenitud tulud. Tulude hulka ei arvestata riiklikke toetuseid (v.a vanemahüvitis), elatisraha ja 2020. aastal makstud kodutoetust. Tulude tõendamiseks esitatakse KredExile kõikide täisealiste leibkonnaliikmete 2020.a. maksuandmete tõendid.
  • Kõik leibkonna liikmed peavad olema registreeritud toetusealusesse eluruumi. Eluruumi püstitamise, elamiskõlbmatu eluruumi renoveerimise või eluruumi soetamise korral peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, sinna kus reaalselt elatakse.
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps/lapsed peab olema toetusealuse eluruumi omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevused).
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei või olla rohkem, kui üks eluruumina kvalifitseeruv eluruum. Välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud või kui toetust taotletakse nende ühendamiseks.
  • Eluruumi omanikust taotlejal ei või olla täitemenetlusregistri andmetel kehtivat täitemenetlust ja Krediidiinfo andmetel võlgnevust suuremas summas kui 1500 eurot. Tal ei tohi olla jõustunud kohtuotsust füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks või pankroti väljakuulutamiseks (v.a kui on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest). Samuti ei tohi taotleja omandis ja projekti objektiks oleval eluruumil olla kinnistusraamatus käsutamise keelumärget.
  • Teistkordset toetust saavad taotleda pered, kellel on eelmine toetus kasutatud, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise aruanne.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 a jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus.
  • Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama määruses kehtestatud taotleja/toetuse saaja kohustuste täitmise tähtaega.
  • Peres kasvav keskmise, raske või sügava puudega laps annab taotlusele lisapunkte ning puude tõendamiseks esitatakse taotlemisel koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest.


Toetuse taotlemiseks tuleb esitada:

  • Toetuse taotlus (KredExi vorm)
  • * Maksuandmete tõend(id) kõigi täisealiste leibkonna liikmete 2020. a saadud maksustatav tulu kohta.
  • * Ehitustöödega sihtotstarbe korral:
  1. ehitustööde eelarve (Kredexi vorm)
  2. hinnapakkumised. Kui töid tehakse ise, siis üks hinnapakkumine materjalide kohta. Kui töid teeb firma, siis kaks võrdlevat hinnapakkumist töödele.
  3. fotod taotleja või tema kuni 15- aastase lapse omandis olevast igast eluruumist ja hoone välisilmest (fotod peavad kajastama ka puudusi/tegevusi, mille parendamiseks toetust taotletakse)
  • Eluruumi ostmise korral omandatava eluruumi kirjeldus (KredExi vorm), kuhu märgitakse esialgse nägemusena kinnisvara müügipakkumiste hulgast valitud kinnisvara.


Taotlust saab esitada alates 12.04.2021.a. KredExi e-teenuste keskkonnast või e-posti teel aadressil <mailto:toetused@kredex.eetoetused@kredex.ee (dokumentide allkirjastamiseks vajalik digitaalse allkirjastamise võimalus). Taotlusi saab esitada ka paberil, posti teel aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151.
Info taotlemise tingimuste ja taotluste esitamise kohta leiate KredExi kodulehelt.

Täpsustavate küsimuste korral võtke palun ühendust kodutoetuse halduriga:
Kersti Saar tel 667 4109, Anu Holmberg tel 667 4110, Aire Oolup tel 667
4120. Kodutoetuse e-post on <mailto:toetused@kredex.eetoetused@kredex.ee


COVID-19 põhisõnumid

Katussõnumid:

  • Igaühe panus on oluline, et saaksime nautida suve võimalikult tavapäraselt. Et hoida koroonaviiruse levik kontrolli all, peame jääma ka piirangute leevenedes ettevaatlikuks: liikuma rohkem vabas õhus, hoidma teistega turvalist vahemaad ning vältima suuri kogunemisi ja pidusid ning kandma avalikes siseruumides maski.
  • Kasuta HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis. Samuti võimaldab rakendus teavitada anonüümselt teisi enda nakatumisest. Rakenduse saab telefoni laadida Google Play või App Store'i kaudu. Rohkem infot leiad aadressilt hoia.me.
  • Vaktsineeri esimesel võimalusel ning veendu, et vaktsineerimise olulisust mõistaksid ka su lähedased. Vaktsineerimisaja broneerimine on avatud kõigile vähemalt 16-aastastele inimestele ning mai- ja juunikuu jooksul võimaldatakse igale soovijale vähemalt esimene vaktsiinidoos. Rohkem infot leiad leheküljelt vaktsineeri.ee.
  • Küsi abi kohalikust omavalitsusest. Riik on andnud kohalikele omavalitsustele kriisis kannatada saanud inimeste toetamiseks, sealhulgas vaimse tervise toe pakkumiseks lisaraha ning mitmed omavalitsused on selles suunas ka juba tegutsemas.

Sõnumid COVID-19 hädaolukorra lahendamise kohta:

  • Koroonaviiruse leviku olukorra paranedes leevenevad piirangud järk-järgult.
  • Alates 24. maist on lubatud täiendavate nõuete järgimisel toidukohtade siseruumides einestada, käia muuseumides ja näitustel ning külastada istekohaga üritusi teatris, kinos, konverentsil ja kirikus.
  • Järgmised leevendused leiavad aset 31. mail, kui lubatakse täiendavate reeglite täitmisel avada siseruumides avalikud saunad, spaad, veekeskused ja ujulad. Muu hulgas on lubatud korraldada siseruumides ka grupitreeninguid ja -tegevusi.
  • Alates 14. juunist leevenevad ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaja piirangud mitmetele tegevustele nii õues kui ka siseruumides. Rohkem infot leiad veebilehelt kriis.ee.

 


 
 
Millal tasub pöörduda ohvriabisse?
Ohvriabisse tasub pöörduda, kui Sa ise või keegi Sinu lähedastest on langenud hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui Sulle on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahjutekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanek, sest ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on toimunud õnnetus ning Sa ei tea, kelle käest abi saada.
 
Mida ohvriabi Sulle pakub?
Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada Sinu või Su lähedaste toimetulekuvõimet keerulistes emotsionaalsetes olukordades, näiteks õnnetuse või kuriteo tagajärjel. Neis olukordades toimetulekuks vajad Sa nii emotsionaalset tuge, ärakuulamist kui ka infot selle kohta, millist abi on Sul võimalik erinevate ametnike ja asutuste käest saada. Samuti on oluline, et Sa teaksid, milliseid on Sinu õigused, mida Sinu ja Su andmetega tehakse, millised on Su võimalused abist keelduda ja millist abi võivad saada ka Sinu lähedased.
 
Milliseid teenuseid ja toetusi on Sul ohvriabist võimalik saada? 
Ohvriabitöötaja kaudu võid saada psühholoogilist nõustamist, taotleda kuriteoohvri hüvitist, saada tuge MARAC-võrgustiku või taastava õiguse põhimõtete läbiviimisel. Taastava õiguse konfliktivahenduse puhul tuuakse konflikti või õigusrikkumise osapooled neutraalset vahendajat kaasates kokku, andes kõigile võimaluse rääkida juhtunust, oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning arutada, kuidas tehtut heastada ja milles kokku leppida, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. Lisaks aitavad ohvriabitöötajad läbi viia nii lepitusteenust kui ka sõlmida kokkuleppeid Sulle kuriteos tekitatud kahjude heastamiseks.
 
Laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks leiad vajalikud kontaktid mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi tiimi kontaktidest. Laste sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenuse kohta saad infot küsida sama teenuse kontaktisikute käest. Samuti aitavad ohvriabi ennetustalituse spetsialistid korraldada ennast ja teisi ohustava käitumisega lastele kinnise lasteasutuse teenust.
 
Kuhu pöörduda, kui vajad abi?
Helista 112, kui oled ohus, Sinuga on juhtunud õnnetus või Sa oled kuriteo ohver.
Helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta veebivestluses aadressil lasteabi.ee, kui soovid teatada abivajavast või hädaohtu sattunud lapsest.
Ohvriabi kriisitelefoni number 116006 või veebivestlus aadressil palunabi.ee aitab Sind ööpäevaringselt ja annab Sulle kiiret abi, kui oled langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks.
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinilt +372 660 7320 saad abi, kui sul esinevad inimkaubandusele viitavad tunnused või oled sattunud inimkaubanduse ohvriks (näiteks tööalane või seksuaalne ekspluateerimine, kuritegevusele sundimine vms).
Kui oled mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast, saad abi vägivallast loobumise tugiliini numbrilt +372 660 6077.
Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, saad pöörduda Sulle lähimasse ööpäevaringselt avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. 
Kui oled sattunud vägivalla ohvriks ning vajad koos lastega turvalist ööbimist, nõustamist ja tuge, on Sul võimalik küsida abi naiste tugikeskustest üle Eesti.
Leia endale lähim ohvriabitöötaja, kes on Sulle toeks ning loe oma võimaluste kohta aadressilt palunabi.ee.
Tatjana Zuftsiankou Pikk 18, Pärnu; 53039077; tatjana.zuftsiankou@sotsiaalkindlustusamet.ee
 
Turvalisema elu suunas on koos kõrvalise abiga kindlam astuda.
Me oleme Sinu jaoks olemas!
 
 
 

2020. a sügisel sai alguse rahvusvaheline ERASMUS + projekt: Network of UNESCO Cultural Spaces ehk UNESCO kultuuriruumide võrgustiku projekt.

Loe lisaks SA Kihnu Kultuuriruumi kodulehelt!


Kihnu Vallavalitsus avab  tegevus-ja ettevõtlustoetuste taotlusvooru  alates 08. veebruarist  2021. Taotlusvoor on avatud 08. märtsini 2021. 
 
Toetuste taotlemine ja menetlemine toimub Kihnu Vallavolikogu 16. veebruari 2017 määruse nr 1 „Kihnu valla toetusfondi kasutamise kord"  alusel.
 
Tegevustoetuse taotlemiseks esitada määruse lisa 1 kohane taotlus koos lisa 1.1 kohase tegevustoetuse eelarvega.
 
Ettevõtlustoetuse taotlemiseks esitada määruse lisa 2 kohane taotlus  koos lisa 2.1 kohase eelarve ning lisa 2.2 kohase lihtsustatud äriplaaniga.
 
Toetusfondi määrus ja taotluste vormid asuvad valla veebilehel www.kihnu.ee, ettevõtluse valdkond, toetus-ja arendusvõimalused.
 
Toetusfondi aastane maht 2021 aastal on 10 000 eurot, millest vähemalt 60% suunatakse ettevõtlustoetuste rahastamiseks.
 
Taotlused koos nõutud lisadokumentidega esitada hiljemalt 08. märtsiks 2021 elektrooniliselt aadressil info@kihnu.ee või paberkandjal aadressil: Kihnu Vallavalitsus,Linaküla, Kihnu vald, 88003 Pärnumaa.
 

Keskkonna loa taotlemine Sigatsuaru sadama faarvaatri süvendamiseks

 
Sigatsuaru väikesadama faarvaatri süvendamine kuni 3540m3. Süvendatav pinnas paigutatakse maismaale, Sigatsuaru lautri kinnistule.
 
Loa taotleja on Kihnu Vallavalitsus, registrikood 75003967. Kontakt: Ingvar Saare, 51 19 242, info@kihnu.ee
 
Tegevus on kavandatud toimuma vastavalt lisatud plaanile (lisada plaan, manuses, viidata veebis). Sigatsuaru lauter, KÜ 30301:001:0995 ja 30301:001:0996
 
 
Keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis (https://kotkas.envir.ee/), sisestades otsingusse menetluse numbri M-112237.
 
 
 

Taotluse tingimustega on võimalik tutvuda alloleval lingil
 
 
 
Eelistatud sihtrühmad ja valdkondade prioriteetsus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/411112020043 

Väikesaarte programm

AEG NIMETADA OMA
KANDIDAADID
VALLA AUTASUDELE
2020. AASTAL TEHTU EEST
 
 
Juba 13 aastat tunnustavad vallavolikogu ja vallavalitsus nii kihnlasi kui ka Kihnule headtegevaid kodanikke autasudega (autasu saanuid on võimalik meelde tuletada, vaadates valla kodulehel: Kontaktid ja juhtimine- Vallavalitsus- Vald tunnustab või link http://kihnu.kovtp.ee/autasud ) Kihnu valla autasud on Kihnu valla aukodaniku aunimetus, „Aasta tegu" nimetus, elutöö preemia ja vallavalitsuse tänukiri.
 
Valla autasude andmise taotlusi on õigus esitada volikogu liikmetel, vallavalitsusel, vallas tegutsevatel juriidilistel isikutel ja Kihnu valla elanikel. Kirjalik ettepanek, milles peavad sisalduma ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht ja sidevahendite numbrid, autasustamiseks esitatava isiku nimi või ettevõtmine ning teenete kirjeldus, ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku esitaja allkiri, ootame kuni 18. jaanuarini. Blankett asub siin.
 
Kutsume kõiki üles nimetama oma kandidaate igale valla autasule!
Ole hea ja mõtle,
1) Kes on see isik, kellele saaksime sel aastal anda Kihnu valla aukodaniku aunimetuse vallale osutatud väljapaistvate teenete eest?
2) Milline Kihnus aset leidnud või Kihnuga seotud ettevõtmine, mis 2020. aastal on Kihnu vallale või kihnlastele olnud olulise tähtsusega, väärib „Aasta tegu" nimetust.
3) Kellele kihnlastest kuulub Sinu arvates eriline austusavaldus Kihnu vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest (elutöö preemia)?
4) Kes vääriksid (nii juriidilised kui füüsilised isikud) 2020. aastal kordasaadetu eest vallapoolset tänu (valla tänukiri)?